DONGDIWEN BRIEF
DILI, 22 Agostu 2026 (TATOLI) – Sekretáriu Tezouru EUA nian, Scott Bessent, hatete katak Washington sei impoin “sansaun sira ne’ebé maka’as liu iha istória” hasoru Iraun hanesan parte ida hosi saida maka nia bolu “izolamentu ekonómiku koordenadu boot liu iha istória mundu nian.”
“Presaun ekonómika signifika katak ami sei ba ami-nia aliadu sira hotu, no ida-ne’e sei sai hanesan izolamentu ekonómiku koordenadu boot liu iha istória mundu nian,” Bessent hatete ba notísia negósiu CNBC.
Nia hatete katak Washington sei hatete ba nasaun sira katak sira “hamutuk ho ami ka kontra ami.”
“Se ita-boot insiste atu halo negósiu ho sira, ka transfere osan, sosa sira-nia mina, sira halo hela transferénsia ró nian iha tasi, entaun Tezouru EUA no governu EUA, sira sei tau sira-nia forsa no forsa tomak hodi aplika hasoru ita-boot,” nia hatete.
“Entaun to’o ona tempu ba ita-nia aliadu sira no mundu tomak atu foti desizaun ida, no ita sei harahun ekonomia hosi rejime asasínu ida-ne’e, ne’ebé sei hamenus sira-nia abilidade atu projeta podér liuhosi sira-nia prokuradór sira,” Bessent hatutan tan.
“Ida-ne’e sei signifika katak sira labele selu militár sira, no ita iha inflasaun substansiál, tantu inflasaun ai-han no inflasaun bainbain iha Iraun,” nia hatete.
Tuir mai nia hatete ba jornalista sira iha White House katak “asaun ekonómiku sei signifika katak folin mina-rai sei tún lalais liu” hosi folin ne’ebé aas tanba obstákulu iha Estreitu Ormuz.
EUA no Iraun konkorda ba sesarfogu iha fulan-Abríl no asina akordu kuadru ida iha loron 17 fulan-Juñu, hodi lansa negosiasaun sira ba akordu finál ida. Maibé konversa sira paradu liu tanba dezentendimentu sira kona-ba garantia seguransa nian no liberdade navegasaun nian liuhosi Hormuz, ida hosi rota estratéjiku liu iha mundu ba fornesimentu enerjia globál no komérsiu.
EUA ho Iraun foin lalais ne’e troka tán atake militár sira, ho Washington lansa atake sira hasoru alvu sira iha Iraun nia laran. Teeraun hatán hodi baku saida maka nia deskreve hanesan instalasaun no ekipamentu militár EUA nian iha nasaun árabe oioin, inklui Jordánia, Bahrain, no Kuwait.
Iraun: Sansaun ekonómika ikus hosi Trump ‘sei falla’
Sansaun ekonómika ikus liu ne’ebé ameasa hosi EUA hasoru Iraun “sei falla’, hatete hosi Ministru Negósiu Estranjeiru nasaun nian iha loron-sesta, hodi sita rezultadu hosi esforsu oioin anteriór ne’ebé alvu ba Teeraun.
伊朗外交部长阿巴斯·阿拉格齐。图片来自阿纳多卢通讯社。
“Tinan 14 liubá: ‘Sansaun sira ne’ebé maka’as liu iha istória.’ La konsege. Tinan ualu liubá: ‘Presaun másimu. ‘La konsege,” Abbas Araghchi hakerek iha empreza mídia sosiál EUA nian X.
Nia hatutan tan katak apelu ida iha fulan lima liubá ba ‘rendesaun inkondisionál’ Iraun nian mós falla.
Araghchi hatete katak “operasaun ekonómika ne’ebé maka’as liu” ne’ebé foin fó-sai hosi Prezidente EUA Donald Trump mós sei falla.
Nia mós publika imajen ida hosi eis-Prezidente EUA Barack Obama ne’ebé kontein deklarasaun ida hosi Vise-Prezidente iha tempu ne’ebá Joe Biden iha tinan 2012 ne’ebé deskreve medida sira hasoru Iraun hanesan “sansaun sira ne’ebé paralizadu liu iha istória sansaun sira nian.”
Nia promete atu hakotu kanál finanseiru sira ne’ebé apoia Teeraun, hodi fó avizu katak nasaun sira ne’ebé fornese ba Iraun ho “liña moris” ekonómiku ida – liuhosi sira-nia instituisaun finanseira, negósiu, aeroportu, ka entidade governamentál sira – sei hasoru konsekuénsia ekonómiku sira ne’ebé maka’as.
Hodi bolu kampaña hanesan “Loron-D Ekonómiku”, Trump husu ba Washington nia aliadu sira atu hamutuk ho nia tentativa ikus liu atu paraliza finanseiramente Teeraun.
Iha loron-kuarta, Trump fó sai nia intensaun atu lansa saida maka nia bolu “operasaun ekonómika ne’ebé maka’as liu ne’ebé maka halo hasoru nasaun ruma”, hodi deskreve nia kampaña ho presaun másimu hasoru Iraun hanesan “Funu Ekonómiku no Izolamentu iha eskala ne’ebé maka nunka akontese.”
Notisia relevante: 伊朗就重新开放霍尔木兹海峡提出要求
来源:TATOLI 国家通讯社。本站保留原文入口,方便读者交叉核验。